Kui teil on tegemist olnud laenudega, olete üsna tõenäoliselt kuulnud ka, et mainitakse alati krediidi kulukuse määra. Aga miks see niivõrd tähtis on? Ja mida see üldsegi täpselt tähendab? Siin räägimegi kui tähtis see tegelikult on, millistes olukordades teil seda vaja võib minna ning kuidas seda arvutada.
Mis on krediidi kulukuse määr?
Krediidi kulukuse määra kaudu saate teada laenu tegeliku kogukulu ühe aasta kohta ning seda näidatakse alati protsentides. Esmapilgul samasuguseid laene võrreldes, ei pruugi te tähele pannagi, et need üksteisest väga erinevad, kuid kui panete need protsendid võrdluseks üksteise kõrvale, näete täpset erinevust.
Selliste laenude erinevus tuleb nii summa, intressi, laenuperioodi, lepingutasu ja kuutasude kaudu. Siin ongi abiks krediidi kulukuse määr ehk KKM, et kõiki selliseid andmeid omavahel võrdlusesse panna,
Läbi KKM-i arvutatakse kokku kõik laenuga seonduvad tasud ja nii ei pea klient ise arvutusi tegema, saades kiirelt teada kui palju talle vastav laen aastas maksma läheks. Peaksite ka teadma, et mida lühem on laenuperiood, seda suurem on KKM.
Kogu arvutus tehakse alati aasta kohta, mille tõttu on krediidi kulukuse määra arvutamisest kasu ainult laenude puhul, mille laenuperiood on rohkem kui üks aasta.
Kuidas arvutada krediidi kulukuse määra?
Krediidi kulukuse määr näitab täpselt, kui suur saab olema teie lõplik laenukulu. Selle arvutamiseks kasutatakse valemit, mis on Euroopa Liidu poolt määratletud ning Eesti rahandusministri pool kehtestatud. Riigi Teatajas on võimalik ka näha täpset arvutamise korda.
Selle valemi arvutamiseks peate arvestama iga pisema kulu, mis laen endaga kaasa toob, milleks on:
- laenatud rahasumma
- tagasimakseperiood
- intressi protsent
- lepinguga seotud tasud
- muud kaasnevad kulud
Kuid pidage meelest, et selle arvutamisel arvestatakse ainult tähtajalist maksmist ehk siis kui te peaksite mingil põhjusel jääma hiljaks oma maksete sooritamisega, võivad sellele summale lisanduda viivis ja muud trahvid või lisatasud.
Krediidi kulukuse määra valem arvutab kulumäära alati ühe aasta kohta ning see muutub niipea kui tingimustes toimub mõni muutus. Tähtis on teada, et näiteks 50%-line KKM ei tähenda seda, et kokkuvõttes peaksite laenule 50% peale maksta
KKM-i protsent võib teinekord esmapilgul kõrge tunduda, kuid kui arvutate tagasimakse summa, ei pruugi see ülsegi halb pakkumine olla.
KKM-i ei tohiks segamini ajada intressi kuluga. Intress on üks kuludest, mis kaasneb laenu võtmisega, kuid KKM hõlmab kõiki kaasnevaid tasusid. Näiteks kui leiate pakkumise null-intressiga, ei pruugi see laen siiski olla soodsam kui kõrgema intressiga laen, sest tavaliselt on null-intressilistel laenudel muud kaasaskäivad kulud palju kõrgemad ning lõppkokkuvõttes võib tegelik laenu võtmise kulu olla palju suurem.
Varjatud kulude märkamine läbi KKM-i
Laenamisega käivad kaasas ka varjatud kulud, kuna tihti tundub pakkumine olevat niivõrd hea, et mõned kulud võivad lihtsalt jääda kahe silma vahele. Siin tulebki abiks krediidi kulukuse määr. Kui see protsent tundub olevat liiga kõrge, võivad kuskil olla kulud, mida te pole tähele pannud.
Laenu taotlemisel peaksite alati leidma info krediidi kulukuse määra kohta, see peab olema avalikult kirjas, ükskõik mis tüüpi laenu soovite võtta ning kui te ei suuda leida vastavat infot, siis oleks parem otsida mõni muu laenupakkuja.
Kuna laenupakkujaid ja tooteid on niivõrd palju ja erinevaid ning igal ühel neist võivad olla omad komponendid, on äärmiselt keeruline saada täielikku pilti laenu suurusest. Segaduse ära hoidmiseks on Eesti Vabariigi seaduse läbi on selle info näitamine kohustuslik ning kui keegi sellist infot peidab, võib sellest järeldada, et sellega peidavad nad ka mõningaid kulutusi, millest tegelikult tarbija peaks kindlasti teadlik olema.
Eesti Panga kodulehelt saate alati näha käesoleva aasta eraisikutele antud tarbimislaenude määra. Eesti Panga kodulehelt järeldub, et 2022 aasta seisuga on keskmiseks krediidi kulukuse määraks 16,95% ning maksimaalseks piirmääraks 50,85% aastas.
Määra näitamine protsendina aitab kiirelt aru saada, kui suur saab olema tõeline kulu ja eelkõige on võrdluste tegemine väga lihtne, olenemata tootest, milleks võib olla nii krediitkaart, kiirlaen kui ka liising.
Krediidi kulukuse valem
Ühest varasemast Riigi Teataja artiklist võime täpselt näha, kuidas käib valemi arvutamine.
Selle valemi arvutamiseks arvestatakse:
- krediidi järjekorranumbrit – k
- tagasimakse või krediidiga seotud kulu järjekorranumbrit – k’
- k järjekorranumbriga krediidi suurust – Ak
- k’ järjekorranumbriga tagasimakse suurust – A’k’
- viimase krediidi järjekorranumbrit – m
- viimase tagasimakse või krediidiga seotud kulu järjekorranumbrit – m’
- aastates või aasta osades väljendatud ajavahemiku krediidi järjekorranumbriga 1 saamise kuupäeva ning järgneva krediidi järjekorranumbriga 2 saamise kuupäeva vahel kuni m-ni – tk
- aastates või aasta osades väljendatud ajavahemik krediidi
järjekorranumbriga 1 ning tagasimaksete ning krediidiga seotud kulude järjekorranumbriga 1 vahel kuni m’-ni – tk’
- tarbijakrediidi kulukuse määra protsentides, mida on võimalik välja
arvutada, kui krediidilepingu ülejäänud näitajad on teada – i
Kuidas saada kõige kasulikumat krediidi kulukuse määra?
Kasuliku ja kõige rohkem äratasuva KKM saamiseks pole olemas ühtegi kuldreeglit.
Parima protsendi saamise nipiks võib olla näiteks erinevate tingimuste proovimine või pikema laenuperioodi kuvamine. Nii näeb täpselt, millise laenu võtmine tuleb kõige soodsam.
Samas on iga olukord erinev ja pole olemas piirmäärasid, mille tõttu võib kõik olla suhteline. Näiteks muutub KKM kui lepingutasu makstakse ära kohe esimese osamaksega, selle asemel, et jaotada see võrdseteks osadeks kuude vahel. Kuid isegi KKM muutumisel, jääb tagasimaksete summa samaks. Ka lepingutasu mahaarvastamisel esimesest pangale jõudnud laenusummast võib täielikult muuta KKM protsenti.
Maksimaalne krediidi kulukuse määr
Riigi poolt on kehtestatud krediidi kulukuse määra ülempiir. Eestis on see eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordne keskmine.
Sellest saame järeldada, et tarbija poolt tasumisele kuuluv määr ei tohi aastas ületada riigi poolt antud keskmist eraisikutele antud kulukuse määra rohkem kui kolm korda. See määr avaldatakse iga aasta kaks korda Eesti Panga kodulehel.
Pidage ka alati meeles, et Eesti pankadel on alati parem krediidi kulukuse määr, võrreldes muude krediidi pakkujatega. Teinekord võib pankade KKM olla isegi kaks korda madalam.
Millele tähelepanu pöörata
KKM-i jälgimine aitab teil kiiremini orienteeruda ja leida soodsamad krediidipakkujad, kuid laenu võttes peaksite alati pöörama tähelepanu nii krediidi kulukuse määrale kui ka kogukulule ehk tagasimaksete summale.
Näitena võime tuua 2000 euro laenamise. Esimese laenupakkuja krediidi kulukuse määr on väga madal, kuid kogukulu tuleb 2600 eurot. Teise laenupakkuja kulukuse määr tuleb kõrgem esimesest, aga kogukuluks tuleb 2500 eurot. Siit saame järeldada, et kogukulu arvesse võttes, tuleb teise laenupakkuja laen siiski soodsam.
Kogukulu on peamine näitaja, mille läbi saate aimu oma tulevastest kulutustest ning see näitabki kui palju peate tegelikult tagasi maksma.
