Hüpoteeklaenud – kellele ja milleks?

Share on facebook
Share on twitter
Share on email
hüpoteeklaen

Kas te juba teadsite, et hüpoteeklaen on Eesti kõige populaarsem laen? Või te hoopiski küsite, mis see hüpoteeklaen täpsemalt on? See on laen tagatisega, kus tagatiseks on kinnisvara, mille kaudu laenupakkuja finantseerib vastavalt kinnisvara turuväärtusele. Kuid miks seda kutsutakse siis hüpoteeklaenuks? Selle nime põhjuseks on fakt, et kinnisvarale, mis seatakse tagatiseks, pannakse hüpoteek, mis tähendab, et kui laenuvõtja ei suuda oma laenukohustusi täita ja kokkulepitud summat õigeaegselt tagasi maksta, võib laenuandja saada selle kinnisvara omanikuks.

Miks tasub võtta hüpoteeklaenu?

Kui teil on juba olemas kinnisvara, mida hüpoteegi alla panna, siis hüpoteeklaenu võtmine võib olla teie jaoks mugavaim lahendus, kuna laenuandjal on selle läbi tagatis, mille kaudu antakse ka julgemini laenusid suuremates summades või soodsamate tingimustega. Sellepärast ongi hüpoteeklaenud ka niivõrd populaarseks saanud.

Lisaks tuleb ka märkida, et hüpoteeklaenu taotlemise korral ei ole vaja määrata kindlat sihtotstarvet. Näiteks eluasemelaenu puhul saab saadud laenu kasutada ainult väga täpselt määratletud otstarbeks, samal ajal kui hüpoteeklaen jätab teile vaba valiku.

Hüpoteeklaenuga kaasnevad kulud

Esmalt laenu taotlemiseks võivad kulud tunduda üsna suured, kuna tihti juhtuvad need olema suuremad kui teiste laenude taotlemise puhul. Kuid pärast esmast taotluskulu on kõik muu siiski üsna soodne.

Hüpoteeklaenu puhul on intressid üsna soodsaks, kuna hüpoteegina on laenuandjal juba teie kinnisvara. Intressid arvutatakse läbi panga poolt kehtestatud intressimäära ja läbi Euribori määra. SEB Pank pakub vastavalt tingimustele krediidi kulukuse esialgseks määraks 5,84% aastas. Üldiselt ei ole panga määrad rohkem kui 7-10%.

Samas on omamoodi teema Euribori määr, sest nagu me teame, võib see olla kõikuv. Kuid tavaliselt on võimalik valida erinevate intervallida vahel, mil soovite Euribori uuesti kalkuleerimist. Tüüpiliselt tehakse seda iga 3, 6 või 12 kuu tagant.

Nagu ka iga muu lepinguga, toob lepingu sõlmimine endaga kaasa erinevaid tasusid. Esmalt tuleks maksta lepingu sõlmimise tasu. Hüpoteeklaenu puhul võib see olla nii fikseeritud summa kui ka protsentuaalne summa laenatavast summast. Laen ise sõlmitakse notariaalse lepinguga, mille jaoks peaksite arvestama ka notariteenustasusid.

Hüpoteeklaenu puhul määratakse teie hüpoteegile ehk kinnisvarale kindel väärtus. Selle jaoks on vaja teha enne kinnisvara hindamise akt. Selle põhjal arvestatakse ka teie jaoks sobiv laenusumma, mis on näiteks Hüpoteeklaenu kaudu 75% tagatisvara turuväärtusest. Kuid olenevalt laenupakkujast jääb see tavaliselt 60-85% vahele.

Lisaks eelmainitud kuludele, peaksite ka teadlik olema, et hüpoteegiks valitud kinnisvara peab olema kindlustatud. Sellega saab laenuandja kindluse, et tagatiseks oleva kinnisvaraga on kõik korras ning isegi hädaolukorras saab kõik kaetud. Kodukindlustuse hind varieerub, kuna pakkuja saate valida ise.

Mis tingimustel saab võtta hüpoteeklaenu?

Tavaliselt algab hüpoteeklaenu summa 2000 eurost ning see võib ulatuda kuni 200 000 euroni, nagu me näeme seda ka Swedbank-i lehelt. Vastavalt tagatisele, milleks sobib nii korter, eramu, suvila kui ka maa või krunt, võib täpne summa siiski muutuda. Tavaliselt võib tagatis asuda ükskõik millises Eesti otsas, kuid siiski kiputakse eelistatama maakondi, kus on suured linnad lähedamal, nagu näiteks Harju, Tartu või Pärnu maakond.

Lisaks tagatisele on alati vajalik omafinantseering. 100% ulatuses ei anna tavaliselt keegi hüpoteeklaenu ning nagu paljude teiste laenude puhul, võivad parema omafinantseerimise puhul ka laenu tingimused soodsamad olla.

Maksehäired ei mängi suurt rolli hüpoteeklaenu võtmisel, kuna laenuandja saab aktsepteeritud tagatise kaudu parema turvalisuse, sest kui satute raskustesse laenu tagasimaksmisel, saab laenuandja teie poolt hüpoteegina antud kinnisvara uueks omanikuks.

Hüpoteeklaenu tagasimaksmine, pikendamine ja maksepuhkus

Hüpoteeklaen on tegelikult üsna mugav laen, kuna tagasimakseperiood ulatub kuni 30 aastani. Pikema tagasimakseperioodi puhul võivad tingimused veidi muutuda, kui siiski on enamus inimestele väiksemate summade kaudu tagasimaksmine tihti palju lihtsam kui proovida kiirelt kokku saada suuremad summad.

Maksegraafik koostatakse vastavalt teie isiklikule majanduslikule käitumisele. Arvestatakse teie maksevõimekust ja muid kohustusi ning koos laenuandja abiga saate otsustada just teie jaoks parima lahenduse kasuks.

Kui teil peaks tulema ette ootamatuid sündmusi või hetki, mil tundub, et laenu tagasimaksmine teatud perioodil on äärmiselt raske, saate valida nii laenu pikendamise kui ka maksepuhkuse vahel. Laenu pikendamise puhul saate muuta laenu tagasimaksmise perioodi, mille läbi muutub teie igakuine summa veelgi väiksemaks. Maksepuhkuse ajal aga, vabastatakse teid igakuisest maksust.

Laenu pikendamiseks peaks teil olema kõik eelnevad tagasimaksed olema õigeaegselt tasutud. Just sellepärast on ka oluline, et kui tuleb raske hetk, tuleks sellest kohe laenuandjale teada anda. Laenu tagasimakseperioodi pikendamiseks vaadatakse uuesti kõik teie lepingus olevad tingimused üle ning pikendamist võimaldadakse maksimaalse laenuperioodi piires. Kui eelnev leping oli juba tehtud maksimaalse laenuperioodiga, ei saa te enam sellest rohkem seda pikendada.

Kui aga soovite end vabastada maksetest teatud ajaks, annavad kõik laenuandjad, kes tegelevad hüpoteeklaenuga, ka maksepuhkust ning seda peetakse täiesti normaalseks osaks laenu tagasimakseperioodist.

Maksepuhkuse periood võib oleneda laenupakkujast, mis võib olla nii paar kuud kui ka üle aasta. Mõned laenuandjad küsivad nende kuude jooksul ainult intressimaksete tasumist, samal ajal teised võivad teid vabastada täielikult igasugustest maksetest ja nii saate olla täielikul maksepuhkusel.

Millised on hüpoteeklaenu riskid?

Hüpoteeklaenuga kaasnevaid riske võib olla mitmeid, kuna tavaliselt on tegemist suurema summa laenamisega ning lisaks on ka kinnisvara hüpoteegiks. Makseprobleemide korral võite täielikult kaotada tagatiseks oleva kinnisvara ning see on eriti suur risk, kui tagatiseks on teie enda kodu. Tõsi on küll, et sellist karmi meetodi püütakse siiski vältida ning algsete probleemide korral pakub laenuandja lahendusi, et olukord lahendada ilma tagatise realiseerimiseta.

Kuna hüpoteeklaenu tagasimakseperiood võib olla väga pikk ja kesta mitukümmend aastat, siis võib see tunduda suure koormana. Pärast 10 aastat tagasimaksmist, mille nimel olete ka kõvasti vaeva näinud, võivad, 30 aasta pikkuse laenu korral, 20 järelejäänud aastat eriti pikad tunduda. Sellepärast tuleks ka väga täpselt läbi mõelda niivõrd pika ajaperioodi peale laenu võtmine.

Lisaks võib hüpoteeklaen olla ka riskantne, kuna seda laenu saavad võtta isegi need, kellel on juba varasemalt olnud makseraskusi. Kahjuks võib laenuhasart kergelt tekkida ning kui teil on juba varasemalt olnud maksehäireid, siis peaksite veelgi hoolsamalt järele mõtlema, kas saaksite ka pikema laenuperioodiga ja suurema summaga hakkama. Selline hasart on ka kerge tulema, kuna hüpoteeklaenu puhul ei ole vaja määrata laenu kasutuseesmärki. Niisiis võib algne idee, mille jaoks laenu võtate, hiljem pärast aastaid tunduda väga halva ideena, seega tuleks hästi järele mõelda ja kulutada suuri summasid ainult kestvatele ja jätkuvalt väärtust hoidvatele asjadele.

Alternatiivid hüpoteek- ja kinnisvaralaenudele

Hüpoteeklaenud pole oma olemuselt kõigile meelt tööda. Isegi kui tagasimaksmisega ei saa tekkida probleeme, siis mõte sellest, et pank võib Su oma kodust või suvilast välja tõsta on kindlasti hirmutav. Siinkohal on heaks alternatiiviks tagatiseta tarbimislaenud, mida saab taotleda sissetuleku alusel. Uuri Laenukompassi lehelt soodsaid tarbimislaenuvõimalusi:

Laenukompass.ee

Laenukompass.ee

Tagatiseta laenudele spetsialiseerunud sõltumatu võrdlusportaal. Laenukompassi turu uuringud aitavad Sul teha parima laenuotsuse.

Laenukompass.ee kasutab küpsiseid. Loe lähemalt