Kiirem ja mugavam teekond sobiva finantseerijani. Tutvu Eesti turuosalistega ning vali endale soodne ärilaen!
Võrdle ning vali sobiv laen ettevõttele
Esita taotlus parima ärilaenu pakkuja juures
Tutvu tingimustega ning sobivusel allkirjasta leping
Ülevaatest leiad eelkõige väikeettevõtjatele suunatud ärilaenud. Tegemist on Eestis tegutsevate pangaväliste finantseerijatega. Parima pakkumise leidmiseks soovitame võrdleva pakkumise küsida mitmelt ettevõttelt.
Personaalse pakkumise saamiseks külasta ärilaenu pakkuja kodulehte ning esita laenutaotlus!
Laenukompassi ei kajasta kõiki Eesti turul tegutsevaid finantseerijaid. Kui sa pole jätkuvalt ärikliendina leidnud sobivat pakkujat, kes finantseeriks Sinu ettevõtet, siis võid kaaluda ka järgmisi.
Ärilaen nagu selle nimetuski viitab, on mõeldud eksklusiivselt ettevõtetele või muudele juriidilistele isikutele. Ärilaenu kategooriad jagunevad pea kümneks erinevaks haruks ning neid on olemas väga erinevateks otstarveteks. Tuntumad nendest on hüpoteeklaen, investeerimislaen, faktooring/arvelduslaen ning tagatiseta ärilaen.
Kõige lihtsam on jaotada äriklientide mõeldud laenud kaheks:
Ärilaenu saab taotleda nii ettevõtlusega alustamiseks, kui ka juba olemasoleva äri laiendamiseks või kasvatamiseks. Ärilaen on ideaalne juhul, kui Sinu ettevõttel on vaja juurde käibevahendeid või soovid täiendada näiteks masinaparki.
Taotledes ärilaenu ei oma tähtsust, kas ettevõte on aastakümnete pikkuse taustaga, või hiljuti loodud.
Stardilaen on ideaalne laen värskelt loodud ettevõtetele, kellel puuduvad rahalised vahendid, et oma äri alustada. Tegu on ärilaenuga, mis on mõeldud spetsiaalselt alustavatele ettevõtetele ning enamasti on selle käigus vaja laenuandjale tutvustada oma äriplaani ning paljudel juhtudel läheb vaja ka lisatagatist.
Stardilaen sobib hästi neile, kellel on tugev äriplaan nii teoorias kui praktikas ning kellel on võimalusel olemas lisatagatis.
Investeerimislaen, nagu selle nimigi viitab on laen, mille otstarve on investeerimine juba olemasolevasse põhivarasse, seadmetesse või üldiselt ettevõtte tulevikku. Selleks, et saada investeerimislaenu, peaks olemas olema ka tagatis, olgu see siis juhatuse liikme poolt või ettevõtte enda põhivara. Investeerimislaen sobib näiteks uute hoonete ehitamiseks, soetamiseks või juba olemasolevate renoveerimiseks. Sama kehtib ka näiteks tootmisprotsessi- või masinapargi kohta.
Nagu mainitud, on investeerimislaenu tagatiseks enamasti vajalik kinnisvara või kinnistu, ehk midagi, mis katab ära laenusumma, juhul kui ettevõttel peaks tulevikus likviidsusega probleeme tekkima.
Hüpoteeklaen on üks levinumaid ärilaenu tüüpe, lisaks võivad hüpoteeklaenude summad olla väga suured, olenevalt loomulikult tagatise väärtusest. Hüpoteeklaenu ettevõtetele antakse põhimõtteliselt samadel või väga sarnastel tingimustel nagu eraisikutelegi. Hüpoteeklaenu peamine erinevus teiste laenutoodetega on see, et selle sihtotstarve pole määratletud, ehk võttes hüpoteeklaenu oma ettevõttele,
võid laenusumma kulutada täiesti oma äranägemise järgi.
Hüpoteeklaenu taotlemiseks on vaja tagatist, ehk hüpoteeki, milleks sobib näiteks kinnistu, maja või näiteks korter, mis seatakse hüpoteegiks juhatuse liikme poolt.
Arvelduslaen, mis on laialdaselt tuntud ka, kui arvelduskrediit on pigem lühiajaline laen, mille eesmärgiks on pakkuda ettevõttele lisavahendeid olukordades, kus on tekkinud ootamatud kulutused/väljaminekud. Kuna arvelduslaenu summad on tihtipeale väiksemad kui näiteks hüpoteeklaenude puhul, võib arvelduslaenu ettevõttele saada ka (nt juhatuse liikme) käenduse tagatisel.
Faktooring on Eestis veel pigem üsna noor teenus, mida pakuvad sellegipoolest juba mitmed pangad ning laenuandjad/ettevõtted. Faktooring tähendab lihtsalt öeldes seda, et sa saad müüa oma ettevõtte poolt esitatud arved väikese vaheltkasu eest krediidipakkujale, kes maksab arve summa välja, võttes selle eest aga väikese tasu 3-10% arve summast ning saab arve eest raha lihtsalt hiljem kätte.
Liisingu puhul on tegu samasuguste toodetega, nagu seda eraisiku liisingute puhul, ainuke peamine erinevus on see, et liisida saab ka näiteks erinevaid seadmeid (nt tootmiseks) või masinaid (kui eraisikute puhul enamasti vaid autosid).
Kui oled otsustanud liisingu kasuks, saad oma ettevõtte käsutusse kokkulepitud perioodiks seadme või masina, mille eest tasud igakuiseid liisingumakseid. Liisinguperioodi lõpus pead seadme kas välja ostma, või sellest loobuma, olenevalt Sinu poolt valitud liisingu tüübist.
Ärilaenu taotlemisprotsess on sama lihtne, kui seda näiteks väikelaenude puhul. Võib juhtuda, et erinevate laenuandjate juures on taotlusprotsessid erinevad, on need suures pildis siiski sarnased.
Nii ettevõttel, kui ka juhatuse liikmel ei tohi kindlasti olla kehtivaid maksehäireid, ega maksuvõlga Maksu- ja Tolliandmete registris.
Ärilaenu saavad taotleda Osaühingud (OÜ) ja Aktsiaseltsid (AS), kuid mitte FIE-d (füüsilisest isikust ettevõtja), seda vähemalt suurema enamuse laenupakkujate juures.
Taotledes ärilaenu, soovivad krediidiasutused või laenupakkujad enamasti tutvuda ka Sinu firma viimase kvartali või poole aasta kasumiaruande ning bilansiga. Kui Sa oled taotlemas suuremat summat on juhtumeid, kus laenuandja võib soovida tutvuda äriplaaniga, seda kindlasti juhtudel, kui olete taotlemas stardilaenu.
Reeglina enamus ettevõtted maksehäirete või maksuvõlaga ettevõtetele ärilaenu ei paku, kuid soovitame Sul küsida sellegipoolest erinevaid pakkumisi, kuna väiksemate võlgnevuste puhul võib juhtuda, et laenuandja teeb Sinu ettevõtte puhul erandi.
Ärilaenu iseloomustab peamiselt selle individuaalsus ning paindlikkus. Kuna laenuturul valitseb tugev konkurents on laenuandjad vastutulelikud ning laenutingimused mõõdukad. Tihtipeale võib ärilaenu saada palju soodsamatel tingimustel, kui seda eraisikutele mõeldud laenude puhul. Seda eelkõige ka
sellepärast, et tihtipeale määravad ärilaene pakkuvad ettevõtted laenutingimused juhtumipõhiselt, langetades oma otsused otseselt mõjutatud sellest, millised on näiteks ettevõtte majandustulemused jms.
Samuti on ärilaenude puhul hea see, et laenusumma kulutamiseks on enamasti vabamad käed, kui seda näiteks eraisiku autolaenu puhul. Ärilaenu summa võib teie ettevõte kulutada enamasti oma äranägemise järgi (kui just tegu pole sihtotstarbelise laenutootega).
Nii nagu kõigub seinast seina eraisikutele suunatud laenude intress, kohtab sama trendi ka ärilaenude puhul. Ilmselt on peamine põhjus selles, et ärilaenudel ei ole maksimaalset krediidi kulukuse määra nagu oleme harjunud nägema tarbimislaenude puhul. Seega on eelnev turu-uuringu tegemine väga oluline, vastasel juhul võid raisata intressidele tuhandeid eurosi.
Ärilaenu tagasimakseperiood sõltub eelkõige sellest, millist tüüpi ärilaenuga on tegu, kuid enamasti on ärilaenudel lühemad tagasimakseperioodid kui seda näiteks eraisikulaenude puhul. Tagatiseta ärilaenude perioodiks on enamasti 3–5 aastat ning laenude puhul, mille summad on märkimisväärselt suuremad võivad tagasimakseperioodid ulatuda viiest aastast kuni kümne aastani, kuid enamasti mitte kauem.
EIF garantii (Euroopa Investeerimisfondi garantii) on Euroopa Liidu loodud mehhanism, mis aitab väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel saada pangast või liisingfirmast soodsamat rahastust.
EIF ei anna raha otse ettevõtetele, vaid tagab osa panga riskist – näiteks kui ettevõte ei suuda laenu tagasi maksta, katab EIF kuni 70–80% pangale tekkinud kahjumist.
See annab pankadele julguse rahastada ka neid firmasid, kellel on piiratud tagatised või lühike tegutsemisajalugu.
Tänu EIF garantiile võivad ettevõtted saada:
Eestis kasutatakse EIF garantiisid peamiselt pankades nagu Swedbank, SEB, LHV ja Coop Pank koostöös KredExiga.
Vaata kindlasti ka meie ülevaadet, kust leiad kogu informatsiooni väikelaenudest ning nende parimad pakkumised. Loe sellest pikemalt meie kokkuvõttest “Väikelaenud võrdluses”.
Kui Sinu jaoks on jätkuvalt segane, millist finantseerimisviisi kasutada, siis selleks puhuks tuleb appi Furo. Tegemist on spetsiaalselt ärilaenudele keskendunud võrdlusplatvormiga.
